Tallinn 2537 B (1993 AD) 30 lk.

Teevidzaa on üks väheseid budalikke tekste, milles Buddha räägib Jumalast.

Teevidzaa pühakiri on Digha-nikaaja esimese osa viimane pühakiri, mida nimetatakse Silakhandha Vaggo ("Vooruse Tee"), kuna kõik need kaksteist jutlust käsitlevad ühelt või teiselt vaatepunktilt voorust (sila) ehk täiuslikku käitumist, eetikat. Esimest korda tõlgiti see T. W. Rhys-Davidsi poolt inglise keelde ja avaldati Ida Pühakirjade XI köites aastal 1900.