Diigha Nikaaja 11: Kevatta (Kevaddha) pühakiri: Kevattale.
Diigha Nikaaja tähendab "Pikk kogu". Selles on 34 pikka pühakirja. Käesolev pühakiri vaatleb imesid ja vestlusi taevaste olenditega kui usu ja uskumisväärsuse võimalikku aluspõhja. Buddha ei eita selliste kogemuste reaalsust, kuid juhib tähelepanu sellele, et kõikidest võimalikest imedest on ainsana usaldusväärne põhjaliku meeleharjutuse õpetamise ime. Taevased olendid on ahnuse, viha ja pettekujutluste küüsis ning seega teave, mida nad annavad – eriti just õpetuse ime valguses — ei pruugi alati usaldusväärne olla. Nii on usu ainsaks kindlaks aluseks õpetuse juhised, mis, kui neid järgitakse, roogivad õpilase meele puhtaks vaimsest reostusest. Jutustus, mis teema kokku võtab, on üks paremaid näiteid varajase budaluse huumoritunnetusest.
[Kokkuvõte, tõlkija Thanissaro.]
Diigha Nikaaja 11
Paali keelest inglise keelde tõlkinud munk Thanissaro © 1997–2010
Eesti keelde tõlkinud Marju Õunpuu, toimetanud Erik Arro, 2010
Olen kuulnud, et kord seisis Õnnis Nalanda linnas, Pavarika mangosalus. Siis astus koduomanik Kevatta Õndsa juurde, kummardas ja istus tema kõrvale. Kui ta seal niiviisi istus, ütles ta Õndsale: „Isand, Nalanda linn on võimas, jõukas ja rahvarohke, täis inimesi, kel on usku Õndsasse. Oleks hea, kui Õnnis saadaks siia munga, kes annaks vaimujõu imedega tunnistust kõrgemast inimteadvusest, et Nalandas võiks olla veel suurem usk Õndsasse.“
Kui see lausutud sai, vastas Õnnis koduomanikule Kevattale: “Kevatta, ma ei õpeta munkasid nõnda: „Tulge, mungad, näidake vaimujõu imesid ilmalikkudele, kes valgeid rõivaid kannavad.“
Teine kord ... Kolmas kord ütles Kevatta, peremees, Õndsale: „Ma ei hakka Õndsaga vaidlema, kuid ma ütlen Sulle: „Isand, Nalanda on võimas, jõukas ja rahvarohke, täis inimesi, kel on usku Õndsasse. Oleks hea, kui Õnnis saadaks siia munga, kes annaks vaimujõu imedega tunnistust kõrgemast inimteadvusest, et Nalandas võiks olla veel suurem usk Õndsasse.“
Kolmandat korda ütles Õnnis Kevattale, koduomanikule: „Kevatta, ma ei õpeta munkasid nõnda: „Tulge, mungad, näidake vaimujõu imesid ilmalikkudele, kes valgeid rõivaid kannavad.“
Kevatta, olen kuulutanud kolme ime, olen neid vahetult tundnud ja enda jaoks tõestanud. Milliseid kolme? Vaimujõu ime, telepaatia ime ja õpetuse ime.
Milline on vaimujõu ime? See on olemas siis, kui munk valdab vaimujõu paljundamist. Olles saavutanud üht, on ta saavutanud mitut, omades üht, omab ta mitut. Ta ilmub. Ta haihtub. Ta läheb takistamatult läbi seinade, vallide ja mägede nagu läbi õhu. Ta kaevub maasse ja maast välja nagu oleks see vesi. Ta kõnnib uppumata vee peal nagu oleks see kuiv maa. Ristijalgu istudes lendab ta õhus nagu tiivuline lind. Ta puudutab oma käega koguni kuud ja päikest, nii võimas ja väekas on ta. Ta kasutab oma keha mõju koguni nii kaugel nagu jumal Brahma maailmades.
Siis näeb see, kel on usku ja veendumust temasse, teda vaimujõu paljundamist valdamas ... kasutamas oma keha mõju koguni nii kaugel kui jumal Brahma maailmades. Ta räägib sellest kellelegi, kel pole usku ega veendumust, lausudes: „Kas see pole hämmastav! Kas see pole vapustav, kui suur on tema vägi, kui suur on selle mõtlustaja osavus. Just praegu nägin, kuidas ta vaimujõu rohkendamist valdab ... kasutamas oma keha mõju koguni nii kaugel kui Brahma maailmades.“
Siis ütleb usu ja veendumuseta inimene sellele, kel on usku ja veendumust: „Isand, on olemas üks ohutis, Gandhari ohutis, mille abil munk vaimujõu paljundamist valdab ... kasutades oma keha mõju koguni nii kaugel kui Brahma maailmades.“ Mis sa arvad, Kevatta – kas see pole see, mida usu ja veendumuseta mees lausuks mehele, kel on usku ja veendumust?
Jah Isand, just nii ta lausuks.
Nähes seda vaimujõu ime varjukülge, Kevatta, tunnen õudust, alandust ja vastikust vaimujõu ime suhtes.
Ning mis on telepaatia ime? See on olemas siis, kui munk loeb teiste meelesid, vaimseid sündmusi, mõtteid, teiste olevuste ja isikute kavatsusi, [lausudes]: „Selline on sinu mõtlemine, sellel su mõte peatus, see mõlgub su meeles.“
Siis näeb see, kel on usku ja veendumust, teda teiste olevuste ... mõtteid lugemas... Ta räägib sellest kellelegi, kel pole usku ega veendumust, lausudes talle: "Kas pole see hämmastav! Kas pole see vapustav, kui suur on tema vägi, kui suur on selle mõtlustaja osavus. Just praegu nägin teda teiste olevuste... mõtteid lugemas..."
Siis ütleb usu ja veendumuseta inimene sellele, kellel on usku ja veendumust: „Isand, on olemas üks ohutis, Manika ohutis, mille abil munk teiste olendite ... mõtteid loeb.“ Mis sa arvad Kevatta – kas see pole see, mida usu ja veendumuseta inimene ütleks inimesele, kellel on usku ja veendumust?“
Jah, Isand, just nii ta ütlekski.
Nähes seda telepaatia ime varjukülge, Kevatta, tunnen õudust, alandust ja vastikust telepaatia ime suhtes.
Ja milline on õpetuse ime? See on olemas siis, kui munk jagab õpetusi järgmisel viisil: "Suuna on mõtteid niiviisi, ära suuna neid teistviisi. Pööra asjadele tähelepanu sedaviisi, ära tee seda teistviisi. Lase tollel minna, sisene sellesse ning jää selle juurde." Seda, Kevatta, nimetatakse õpetuse imeks.
Siis on veel see lugu sellest, kuidas väärikas ja õigesti virgunud Nõndakäinu maailma tuleb. Ta õpetab Õpetust (Dhamma), mis on imetlusväärne alguses, imetlusväärne keskpaigas ja imetlusväärne lõpus. Ta jutlustab pühast elust kõigis selle üksikasjades ja olemuses, tervikuna täiuslikult, üleni puhtalt.
Koduomanikus või koduomaniku pojas, kuuldes Õpetust (Dhammat), kasvab usaldus Nõndakäinu vastu ning ta hakkab mõtlema: „Majapidamine on ikestav, tolmune tee. Edenenud elu on nagu vaba õhk. Pole kerge kodus elades täiesti täiuslikku, lihvitud merikarbina puhast ja püha elu elada. Mis oleks, kui ma ajaks maha enda juuksed ja habeme, rõivastuks kollasesse rüüsse ja läheks edasi – kodusest elust kodutusse?"
Niisiis, mõne aja pärast jätab ta oma vara, suure või vähese, lahkub oma sugulastest, paljudest või üksikutest, ajab maha oma juuksed ja habeme, riietub kollasesse rüüsse ning läheb edasi kodusest elust kodutusse.
Kui ta on niiviisi edasi läinud, elab ta erakla juhistega piiratud elu, nähes ohtu ka väikestes eksimustes. Ehituna oma voorustega, valvab ta oma meelte väravaid, on teadlik ja valvas ning sellega rahul.
Ja kuidas on munk oma voorustega ehitud? Hüljanud elu külge klammerdumise, loobub ta elu külge klammerdumisest. Ta elab, olles jätnud oma piitsa ja noa maha, on piinlikult hoolas, halastav ja kaastundlik kõikide elusolendite heaolu suhtes. See on osa tema vooruslikkusest.
Hüljanud selle võtmise, mida talle pole antud, ei võta ta seda, mida talle pole antud. Ta võtab ainult seda, mida talle antakse, soostub ainult sellega, mis on talle antud, elades mitte varga kombel, vaid enda vahenditest, mis on puhastunud. Ka see on osa tema vooruslikkusest.
Hüljanud suguelu, elab ta tsölibaadis, üksinda, keeldudes suguühtest, mis on külainimeste eluviis. Ka see on osa tema vooruslikkusest.
Hüljanud väära kõne, hoidub ta vääralt kõnelemast. Ta räägib tõtt, peab kinni tõest, on kindel ja usaldusväärne, ei peta maailma. Seegi on osa tema vooruslikkusest.
Hüljanud erapooliku kõne, hoidub ta erapoolikult kõnelemast. Mida ta on kuulnud siin, ei räägi ta seal, et mitte lahutada siinseid inimesi sealsetest. Mida ta on kuulnud seal, ei räägi ta siin, et mitte lahutada sealseid inimesi siinsetest. Lepitades neid, kes on läinud lahku ja kinnitades neid, kes on koos, armastab ta üksmeelt, naudib üksmeelt, räägib asjasid, mis loovad üksmeelt. Ka see on osa tema vooruslikkusest.
Hüljanud solvava kõne, hoidub ta solvavalt kõnelemast. Ta räägib sõnasid, mis paitavad kõrva, mis on armastavad, lähevad südamesse, mis on viisakad, kutsuvad ja meeldivad paljudele. Ka see on osa tema vooruslikkusest.
Hüljanud tühja loba, hoidub ta tühjast lobast. Ta räägib õigel ajal, ta räägib tõsiasjasid, seda, mis on kooskõlas eesmärgiga – Õpetuse ja Juhistega (Dhamma ja Vinaja). Ta räägib sõnasid, millel on väärtus, mis on õigeaegsed, mõistlikud, täpsed, eesmärgiga seotud. Ka see on osa tema vooruslikkusest.
Ta hoidub seemneid ja taimesid kahjustamast.
Ta sööb ainult üks kord päevas, loobudes õhtusöögist ja toidust, mida pakutakse valel kellaajal.
Ta loobub tantsimisest, laulmisest, riistmuusikast ja etenduste vaatamisest.
Ta keeldub enda ehtimisest, lõhnastamisest ja kosmeetikast.
Ta keeldub kõrgetest ja luksuslikkudest vooditest ning istmetest.
Ta keeldub kulla või raha vastuvõtmisest.
Ta keeldub toore teravilja toiduks tarvitamisest ... toorest lihast ... naistest ja tüdrukutest ... mees- ja naisorjadest ... kitsedest ja lammastest ... kanadest ja sigadest ... elevantidest, veisekarjast, hobustest ja märadest ... põllumaast ja varast.
Ta keeldub teadete edastamisest ... ostmisest ja müümisest ... valenäiduga kaaludest, võltsitud metallidest ja valenäiduga mõõdupuudest ... altkäemaksudest, pettusest ja kelmusest.
Ta hoidub vigastusi tekitamast, hukkamast, vangistamast, teeröövidest, vargustest ja vägivallast.
Ka see on osa tema voorustest.
Kui mõned vaimulikud ja mõtlusega tegelejad, kes elatuvad toidust, mis annetatud usus, on harjunud kahjustama seemneid ja taimset elu, nagu need – juurevõsud, varred, varresõlmed, pungad ja seemned— siis tema hoidub seemnete ja taimse elu kahjustamisest nagu need. Ka see on osa tema vooruslikkusest.
Kui mõned vaimulikud ja mõtlusega tegelejad, kes elatuvad toidust, mis annetatud usus, on harjunud tarvitama ladustatud kaupasid (1) – toidukaupasid, jookisid, valmisriideid, sõidukeid, magamise asemeid, lõhna aineid ja liha tooteid – siis tema keeldub tarvitamast ladustatud kaupasid nagu need. Ka see on osa tema vooruslikkusest.
Kui mõned vaimulikud ja mõtlusega tegelejad, kes elatuvad toidust, mis annetatud usus, on harjunud vaatama vaatemängusid nagu need – tantsimine, laulmine, instrumentaal muusika, näitemängud, ballaadide esitused, käte plaksutamine, simbali ja trummi mäng, kino (magic lantern, vanaaegne pildimasin), akrobaatika- ja nõiatrikid, elevandi võitlused, hobuvõitlused, pühvlivõitlused, härjavõitlused, sokuvõitlused, oinavõitlused, kukevõitlused, vutivõitlused; kaikavõitlused, poks, maadlus, sõjamängud, loendused, lahingurivistused ja rügementide ülevaatused — siis tema hoidub vaatamast vaatemängusid nagu need. Ka see on osa tema vooruslikkusest.
Kui mõned vaimulikud ja mõtlusega tegelejad, kes elatuvad toidust, mis annetatud usus, on harjunud arutute ja tühiste mängudega nagu need — kaheksarealine male, kümnerealine male, male vabas õhus, keks, korjemäng, täringumängud, pulgaviskemängud, varjupildid, pallimängud, mängukõrte puhumine, mänguatradega mängimine, kukerpallitamine, mängutuulikutega mängimine, mängukaalud ja mõõdupuud, mängukaarikud, mänguvibud, õhku joonistatud tähemärkide äraarvamine, mõtete äraarvamine, näomoonutused — siis tema hoidub arututest ja tühistest mängudest nagu need. Ka see on osa tema vooruslikkusest.
Kui mõned vaimulikud ja mõtlusega tegelejad, kes elatuvad toidust, mis annetatud usus, on harjunud kõrgete ja luksuslikkude sisustuse esemetega nagu need – ülisuured sohvad, loomakujuliste nikerdustega sohvad, pikakarvalised voodikatted, kirjud lapitekid, valged villased voodikatted, villased lille- ja loomatikandiga voodikatted, paksud voodivaibad, narmastega voodikatted, kalliskividega tikitud siidist voodikatted; suured villased vaibad; elevandi- hobuse- ja kaarikutekid, antiloobitekid, hirvetekid; baldahhiin voodid, punaste pea- ja jalapatjadega sohvad — siis tema hoidub kasutamast kõrgeid ja luksuslikke sisustus esemeid nagu need. Ka see on osa tema vooruslikkusest.
Kui mõned vaimulikud ja mõtlusega tegelejad, kes elatuvad toidust, mis annetatud usus, on harjunud lõhna ainete, kehahoolduse vahendite ja iluasjadega nagu need – kehapuudrid, õlidega masseerimine, lõhnastatud vees kümblemine, liikmete mudimine, peeglite kasutamine, võided, lillevanikud, lõhnaõlid, kreemid, näopuudrid, ripsmetušš, käevõrud, peavõrud, kaunistatud jalutuskepid, ornamentidega veepudelid, mõõgad, uhked päevavarjud, kaunistustega sandaalid, turbanid, kalliskivid, jaki sabajõhvidest luuakesed, pikkade narmastega valged rõivad — siis tema hoidub kasutamast lõhnaaineid, kehahoolduse vahendeid ja iluasjasid nagu need. Ka see on osa tema vooruslikkusest.
Kui mõned vaimulikud ja mõtlusega tegelejad, kes elatuvad toidust, mis annetatud usus, on harjunud vestlema madalatel teemadel nagu need – jutud kuningatest, röövlitest, riigimeestest; sõjaväest, häire olukordadest ja lahingutest; toidust ja joogist; riietusest, mööblist, lillevanikutest ja lõhna ainetest; sugulastest; sõidukitest; küladest, asulatest, linnadest, maakohtadest; naistest ja kangelastest; tänaval ja kaevu ääres kuuldud kõmujutud; lood surnutest; lood paljususest ehk erinevatest maailma asjadest [näiteks filosoofilised arutlused mineviku ja tuleviku üle], maa ja mere loomisest ja sellest, kas asjad on olemas või mitte — siis tema hoidub vestlemast madalatel teemadel nagu need. Ka see on osa tema vooruslikkusest.
Kui mõned vaimulikud ja mõtlusega tegelejad, kes elatuvad toidust, mis annetatud usus, on harjunud pidama sõnelusi nagu need: „Kas sina said sellest õpetusest ja ainest aru? Mina olen see, kes sellest õpetusest ja ainest aru saab. Kuidas sina suudaksid sellest õpetusest ja ainest aru saada? Sa teed valesti. Mina teen õigesti. Mina olen püsiv. Sina ei ole. Seda, mida peaks ütlema esimesena, ütled sina viimasena. Mida peaks ütlema viimasena, ütled sina esimesena. See, milleni jõudmine sinul nii kaua aega võttis, on juba ümber lükatud. Sinu õpetus on ümber lükatud. Oled kaotanud. Mine ja püüa oma õpetust päästa; päästa end kimbatusest, kui oskad!" — siis tema hoidub sellistest sõnelustest. Ka see on osa tema vooruslikkusest.
Kui mõned vaimulikud ja mõtlusega tegelejad, kes elatuvad toidust, mis annetatud usus, on harjunud edastama teateid ja korraldusi sellistele inimestele nagu kuningad, riigimehed, sõjapealikud, vaimulikud, majaomanikud või noored, [kes ütlevad]: „Minge sinna, minge tänna, võtke seda, tooge toda!" – siis tema hoidub sellistele inimestele teateid ja korraldusi viimast. Ka see on osa tema vooruslikkusest.
Kui mõned vaimulikud ja mõtlusega tegelejad, kes elatuvad toidust, mis annetatud usus, seovad ennast pettuste, pealekäimise, vihjete, halvustamise ja kasu taotlemisega, siis tema hoidub sellistest pettustest ja pealekäimisest [annetajate ebasobivast mõjutamisest aineliste hüvede saamise eesmärgil]. Ka see on osa tema vooruslikkusest.
Kui mõned vaimulikud ja mõtlusega tegelejad, kes elatuvad toidust, mis annetatud usus, püsivad väära eluviisi juures, tegeledes madalate kunstidega nagu need:
jäsemeid katvate märkide lugemine [nt. käejooned];
ennete ja märkide lugemine;
kosmiliste sündmuste tõlgendamine [langevad tähed, komeedid];
unenägude tõlgendamine;
kehamärkide lugemine [nt. frenoloogia];
märkide lugemine hiirte poolt näritud riiete põhjal;
tuleohvrite toomine, kulbiga ohvrite jagamine, seemnekestade, riisipuudri, riisiterade, sulavõi ja õli ohverdamine;
ohvrite pakkumine suust;
vereohvrite tegemine;
sõrmeotste järgi ennustamine;
geomantia;
surnuaia kurivaimude vaigistamine;
vaimude loitsimine;
kodu kaitsvate loitsude lausumine;
ussisõnade, mürgisõnade, skorpionisõnade, rotisõnade, linnusõnade, varesesõnade lugemine;
nägemuste põhjal ennustamine;
kaitsvate ohutiste jagamine;
linnu ja looma häälte tõlgendamine —
siis tema hoidub väärast eluviisist, madalatest kunstidest nagu need.
Kui mõned vaimulikud ja mõtlusega tegelejad, kes elatuvad toidust, mis annetatud usus, püsivad väära eluviisi juures, tegeledes madalate kunstidega nagu need: õnne ja õnnetust toovate kalliskivide, ehete, esemete, mõõkade, odade, vibude, noolte ja teiste relvade määratlemine; õnne ja õnnetust toovate naiste, poiste, tüdrukute, meesorjade, naisorjade; elevantide, hobuste, pühvlite, pullide, lehmade, kitsede, jäärade, kanade, vuttide, sisalikkude, pikakõrvaliste näriliste, kilpkonnade ja teiste loomade määratlemine – siis tema hoidub väärast eluviisist, madalatest kunstidest nagu need.
Kui mõned vaimulikud ja mõtlusega tegelejad, kes elatuvad toidust, mis annetatud usus, püsivad väära eluviisi juures, tegeledes madalate kunstidega nagu ennustamine:
kas valitsejad marsivad edasi;
kas valitsejad marsivad edasi ja tulevad tagasi;
kas meie valitsejad ründavad ja nende valitsejad panevad vastu;
kas nende valitsejad ründavad ja meie valitsejad panevad vastu;
kas meie valitsejad võidavad ja nende valitsejad saavad lüüa;
kas nende valitsejad võidavad ja meie valitsejad saavad lüüa;
kas saab olema võit või kaotus —
siis tema hoidub väärast eluviisist, madalatest kunstidest nagu need.
Kui mõned vaimulikud ja mõtlusega tegelejad, kes elatuvad toidust, mis annetatud usus, püsivad väära eluviisi juures, tegeldes madalate kunstidega nagu ennustamine:
et tuleb kuuvarjutus;
et tuleb päikesevarjutus;
et üks taevakeha varjutab teise;
et päike ja kuu liiguvad oma tavalist rada;
et päike ja kuu kalduvad tavaliselt rajalt kõrvale;
et tähtede mustrid (asterismid) liiguvad oma tavalist rada;
et tähtede mustrid kalduvad tavaliselt rajalt kõrvale;
et tuleb meteoriidi sadu;
et taevas pimeneb;
et tuleb maavärin;
et tuleb välk selgest taevast;
et tuleb päikese, kuu ja tähtede mustride tõususid, ümber paigutumisi, pimenemist, helenemist;
et kuuvarjutuse ... päikese, kuu ja tähtede mustrite tõusude, ümberpaigutuste, pimenemise, helenemise tulemusel juhtub seda ja seda —
siis tema hoidub väärast eluviisist, madalatest kunstidest nagu need.
Kui mõned vaimulikud ja mõtlusega tegelejad, kes elatuvad toidust, mis annetatud usus, peavad kinni väärast eluviisist, tegeldes järgmiste madalate kunstidega nagu ennustamine:
Et tuleb külluslikult vihma; et tuleb põud;
et tuleb külluslik saak; et tuleb näljahäda;
et saab olema rahu ja turvalisus; et saabub hädaoht;
et tuleb taudisid ja tõbesid; et taudisid ja tõbesid ei tule;
või teenivad elatist loendamisega, raamatupidamisega, arvutamisega, luuletamisega või elumõnu (hedonistlike) kunstide ja õpetuste õpetamisega —
siis tema hoidub väärast eluviisist, madalatest kunstidest nagu need.
Kui mõned vaimulikud ja mõtlusega tegelejad, kes elatuvad toidust, mis annetatud usus, peavad kinni väärast eluviisist, tegeldes järgmiste madalate kunstidega nagu:
soodsate kuupäevade kindlaksmääramine abieluks, kihluseks, lahutuseks; soodsate kuupäevade kindlaksmääramine võlgade kogumiseks või rahapaigutusteks ja laenudeks; veetlust suurendavate või kahandavate kuupäevade kindlaksmääramine; nurisünnituse läbi teinud või aborti teinud naiste ravimine; kõnevõimet kaotavate, lõualihaseid halvavate, käte tööd juhitamatuks muutvate või kurtust esile kutsuvate loitsude lugemine; peeglile, noorele tüdrukule või vaimu meediumile küsimuste esitamine, et saada endelisi vastuseid;
päikese kummardamine, Suure Brahma (Suure Jumala) kummardamine, suust tuleleekide paiskamine, õnnejumalanna väljakutsumine —
siis tema hoidub väärast eluviisist, madalatest kunstidest nagu need.
Kui mõned vaimulikud ja mõtlusega tegelejad, kes elatuvad toidust, mis annetatud usus, peavad kinni väärast eluviisist, tegeledes järgmiste madalate kunstidega nagu:
Jumalatele andide lubamine, et neilt teeneid saada ning selliste lubaduste täitmine;
kurivaimude kummardamine (demonoloogia); kodu kaitsvate loitsude õpetamine;
suguvõime tõstmine ja suguvõimetuse tekitamine; ehitusplatside pühitsemine; tseremoniaalsete suupesemiste ja kümbluste korraldamine; tule ohverdamine; oksetite, lahtistite, rögalahtistavate vahendite, diureetikumide, peavalurohtude valmistamine; kõrvaõlide, silmatilkade, ninatilkade, kõhutilkade ja vastumürkide valmistamine, kae ravimine, kirurgina või lastearstina töötamine, ravimitega tegelemine ja ravimite kõrvalmõjude arstimine (2) —
siis tema hoidub väärast eluviisist, madalatest kunstidest nagu need. Ka see on osa tema vooruslikkusest.
Munk, kelle vooruslikkus on täiuslik, ei näe kusagil ohtu, kui ta end vooruste abil ohjeldab. Nii nagu õilis sõdalasest kuningas, kes seisab püstipäi, olles tagasi löönud oma vaenlased, ei näe kusagil ohtu oma vaenlastelt, nii ei näe ka täiuslikult vooruslik munk kusagil ohtu, kui ta end vooruste abil ohjeldab. Varustatuna õilsa vooruslikkusega, on ta vastuvõtlik rõõmule, et ollakse laitmatu. Nii on munk oma vooruslikkuses täiuslik.
Ning kuidas valvab munk enda meelte väravaid? Nähes silmaga mõnda kuju, ei haara ta kinni üksikasjadest, kuna ohjeldamata vaatamisse süvenedes võivad teda rünnata kurjad, madalad omadused nagu ahnus või kurbus. Kuuldes kõrvaga heli... Tundes ninaga lõhna... Maitstes keelega maitset... Puutudes kehaga millegi vastu... Tulles mõistusega mõnele mõttele - ei haara ta kinni üksikasjadest, kuna ohjeldamata mõtlemisse süvenedes võivad teda rünnata kurjad, madalad omadused nagu ahnus või kurbus. Varustatud õilsa meeltevõimete valitsemisega, on ta vastuvõtlik rõõmule, et ollakse laitmatu. Nii valvab munk enda meelte väravaid.
Ning kuidas valdab munk tähelepanelikkust ja valvsust? Minnes ja tagasi tulles tegutseb ta valvsalt. Ette vaadates ja eemale vaadates ... oma käsi-jalgu painutades ja sirutades ... oma mantlit, pealisrõivaid ja kaussi kandes ... süües, juues, mäludes ja maitstes, ... pissides ja kakades ... jalutades, seistes, istudes, magama jäädes, üles ärgates, rääkides ja vaikides - tegutseb ta valvsalt. Nii valdab munk tähelepanelikkust ja valvsust.
Ja kuidas munk eluga rahul on? Nagu lind, kelle ainsaks koormaks ükskõik kuhu minnes on tiivad, on tema rahul oma rõivastega, mis ta keha katavad ning annetatud toiduga, mis ta kõhtu täidab. Kuhu iganes ta läheb, võtab ta kaasa vaid kõige hädavajalikuma. Sellest sünnibki munga rahulolu.
Varustatuna õilsa vooruslikkuse, õilsa meelte valitsemise, õilsa hoolikuse ja valvsuse ning õilsa rahuloluga, otsib ta eraldatud paika: metsas, puu varjus, mägedes, mäekurus, mäepõues asuvas koopas, hauakambris, hiiesalus, vabas õhus, õlekuhjas. Peale einestamist, kerjaringilt tagasi tulles, võtab ta istet, ristab jalad, hoiab keha sirgena ning toob esile Täiusliku Tähelepanelikkuse.
Hüljates ahnuse maailma suhtes, süveneb ta teadlikult ahnuse vältimisse. Ta puhastab enda meele ahnusest. Jättes pahasoovlikkuse ja viha, süveneb ta teadlikult pahasoovlikkuse vältimisse, taotledes kõikide elusolendite heaolu. Ta puhastab enda meele pahasoovlikkusest ja vihast. Hüljates laiskuse ja loiduse, süveneb ta teadlikku laiskuse ja loiduse vältimisse, olles hoolas, ergas, vastuvõtlik valgusele. Ta puhastab enda meele laiskusest ja loidusest. Jättes rahutuse ja ärevuse, süveneb ta häirimatult, tema meel on vaikne ja rahulik. Ta puhastab enda meele rahutusest ja ärevusest. Jättes ebakindluse, süveneb ta, ületades ebakindluse, juurdlemata meeleliste võimete üle. Ta puhastab enda meele ebakindlusest.
Oletame, et mees võtab laenu ja paigutab selle oma äriettevõttessse. Tema äril on edu. Ta maksab oma vanad võlad ning raha jääb üle ka naise ülalpidamiseks. Tema pähe tuleb mõte: "Ma võtsin laenu ja paigutasin selle oma ärisse. Minu äril oli edu. Ma sain ära maksta oma vanad võlad ning jäi üle ka naise ülalpidamiseks." Ta rõõmustab selle üle ning on õnnelik.
Nüüd oletame, et mees jääb haigeks – valudes vaeveldes, tõsiselt haigeks. Talle ei maitse toit ning tema kehas pole jõudu. Aja möödudes ta viimaks paraneb haigusest. Toit maitseb talle jälle ning ta kehas on jõudu. Tema pähe tuleb mõte: „Ma olin haige...nüüd olen ma sellest haigusest paranenud. Toit maitseb mulle ja minu kehas on jõudu.“ Ta rõõmustab selle üle ning on õnnelik.
Nüüd oletame, et mees on vangi pandud. Aja möödudes ta viimaks vabastatakse kongist, elusa ja tervena, tema vara on alles. Tema pähe tuleb mõte: "Ma olin vangis ... nüüd olen ma vangist vaba, elus ja terve, minu vara on mul alles." Ta rõõmustab selle üle ning on õnnelik.
Nüüd oletame, et mees on ori, teiste käsutada, mitte iseenda käsutada, tal ei ole võimalust minna, kuhu talle meeldib. Aja möödudes ta viimaks vabastatakse orjusest, teiste, mitte enda käsu all olemisest ning ta on vaba minema kõikjale, kuhu talle meeldib. Tema pähe tuleb mõte: „Ma olin ori ... Nüüd olen ma orjusest vabastatud, käsutan end ise, mitte ei ole teiste käsutada, olen vaba minema kõikjale, kuhu mulle meeldib." Ta rõõmustab selle üle ning on õnnelik.
Nüüd oletame, et mees reisib raha ja kaubakoormaga läbi asustamata maakoha. Aja möödudes läbib ta selle asustamata maakoha elusa ja tervena, vara kaotamata. Tema pähe tuleb mõte: "Ma vedasin raha ja kaupa, rändasin läbi asustamata maanurga. Nüüd olen ma selle asustamata maanurga läbinud, elusa ja tervena, vara kaotamata." Ta rõõmustab selle üle ning on õnnelik.
Samuti, kui neid viit takistust ei olda sisimas hüljatud, näeb munk neid võlana, haigusena, vangistusena, orjusena, teekonnana läbi asustamata maakoha. Ent kui ta on need viis takistust endas hüljanud, näeb ta neid kui võlakoormast vabanemist, tugevat tervist, vangist vabanemist, vabadust ja turvapaika. Nähes, et ta on need [takistused] hüljanud, rõõmustab ta. Rõõmsana on ta vaimustunud. Vaimustununa muutub tema keha rahulikuks. Kui tema keha on rahulik, on ta tunneb rõõmu. Tundes rõõmu, muutub tema meel keskendunuks.
Tagasitõmbununa meelelisusest ja oskamatutest meeleoludest, ta siseneb ja jääb esimesse mõtluse tasandisse: tagasitõmbumisest sündinud vaimustuse (ekstaasi) ja rõõmu sisse, mida saadavad suunatud mõtted ja hinnangud. Ta tungib ja läbistab, valab üle ja täidab selle keha vaimustuse ja rõõmuga, mis sündinud tagasitõmbumisest. Nii nagu osav saunamees või saunamehe õpipoiss puistab seebipulbrit vaskvanni ja mudib seda kokku, pritsib seda üha uuesti ja uuesti veega, kuni see tema seebipulbri pall – on küllastunud, vett täis imenud, läbitunginud seest- ja väljastpoolt — mis sellegipoolest ei tilgu; nii täidab ka munk ... selle keha vaimustuse ja rõõmuga, mis on tekkinud tagasitõmbumisest. Tema kehas pole midagi, mis poleks täidetud vaimustuse ja rõõmuga, mis sündinud tagasitõmbumisest."
Ka seda nimetatakse õpetuse imeks.
Edasi, vaigistades suunatud mõtteid ja hinnanguid, siseneb ja jääb ta teise mõtluse tasandisse: meelerahust sündinud vaimustuse ja rõõmu sisse, suunatud mõtetest ja hinnangutest vaba teadlikkuse ühtsusse – seesmise kindlustunde juurde. Ta tungib ja läbistab, valab üle ja täidab keha vaimustuse ja rõõmuga, mis sündinud meelerahust. Nii nagu järv, mille põhjas pulbitseb allikas ja millel pole sissevoolu idast, läänest, põhjast ega lõunast ja mida taevas varustab ikka ja jälle rikkaliku vihmaveega, et järves pulbitsev jahe allikavesi võiks kõikjale tungida ning järve jaheda veega täita, nii et järves pole ühtki jaheda allikaveega täitmata kohta; nii täidab ka munk oma keha meelerahust sündinud vaimustuse ja rõõmuga. Terves tema kehas pole midagi, mis poleks täidetud meelerahust sündinud vaimustuse ja rõõmuga.
Ka seda nimetatakse õpetuse imeks.
Edasi, vaimustuse (ekstaasi) tunde tuhmudes jääb ta meel rahulikuks, tähelepanelikuks ja ärksaks ning ta keha tunneb naudingut. Ta siseneb ja jääb kolmandasse mõtluse tasandisse, mille kohta Õilsad ütlevad: "Enesevalitsuses ja tähelepanelikkuses leiab ta meeldiva püsivuse." Ta tungib ja läbistab, valab üle ja täidab keha naudinguga, mis on vaba vaimustusest. Nii nagu lootosetiigil sünnivad ja kasvavad lootosed, veest läbi imbunud, vees õitsedes, nii et jahe vesi neisse tungib ja täidab nad juurtest võrseteni ning neis pole ühtki jaheda veega täitmata kohta; nii täidab munk ... selle keha naudinguga, mis on vaba vaimustusest. Terves tema kehas pole ühtegi kohta, mis poleks täidetud naudinguga, mis on vaba vaimustusest.
Ka seda nimetatakse õpetuse imeks.
Ja edasi, koos naudingu ja valu mahajätmisega — nagu varem kadus ülev meeleolu ja kurbus — siseneb ja jääb ta neljandasse mõtluse tasandisse: meelerahu ja täiusliku tähelepanelikkuse puhtusesse, ei naudingusse ega valusse. Ta istub, täites keha puhta kirka teadlikkusega. Nii nagu pealaest jalatallani valge rüüga kaetud inimene, kelle ükski kehaosa ei jää rüüst katmata, nii istub ka munk, täites keha puhta kirka teadlikkusega. Terves tema kehas pole ühtegi kohta, mis poleks läbi imbunud puhta kirka teadlikkusega.
Ka seda nimetatakse õpetuse imeks.
Enda keskendunud, puhastatud ja kirka, plekitu, puudustest vaba, nõtke, paindliku, püsiva ja heitumatu meele suunab ja kallutab ta teadmisele ja nägemusele. Ta mõtiskleb: "Minu keha on õnnistatud kujuga, see koosneb neljast algosakesest, on sündinud emast ja isast, seda on toidetud riisi ja pudruga, see on ebapüsivusele, kulumisele, valule, lahustumisele ja hajumisele alluv isik. Ning minu teadvust toetatakse siin ja seotakse siin." Nii nagu ilus, puhtaima vee värvi kalliskivi berüll — kaheksatahuline, hästi lihvitud, selge, läbipaistev, täiuslik igast küljest, mille keskmes helgib sinine, kollane, punane, valge või pruun valguskiir — ning mille kohta hea nägemisega inimene, kes selle oma pihku võtab, mõtleks: "See on imeilus kalliskivi berüll, puhta vee värvi, kaheksatahuline, hästi lihvitud, selge, läbipaistev, täiuslik igast küljest. Ja näe, kivi keskel helgib sinine, kollane, punane, valge või pruun valguskiir," – samuti suunab ja kallutab munk enda keskendunud, puhastatud ja kirka, plekitu, puudustest vaba, nõtke, paindliku, püsiva ja heitumatu meele teadmisele ja nägemusele. Ta mõtiskleb: "Minu keha on õnnistatud kujuga, see koosneb neljast algosakesest, on sündinud emast ja isast, seda on toidetud riisi ja pudruga, see on ebapüsivusele, kulumisele, valule, lahustumisele ja hajumisele alluv isik. Ning minu teadvust toetatakse siin ja seotakse siin."
Ka seda nimetatakse õpetuse imeks.
Enda keskendunud, puhastatud ja kirka, plekitu, puudustest vaba, nõtke, paindliku, püsiva ja heitumatu meele suunab ja kallutab ta meelega tehtud keha loomisele. Enda kehast loob ta teise keha, kujuga õnnistatud, tehtud meelest, täielik kõikides oma osades, mille omadused on sama võrratud. Nii nagu mees, kes eemaldab pilliroo südamiku koorest, võib mõtelda: "See on pilliroo koor, see on pilliroo südamik. Koor on üks asi, südamik on teine asi, kuid pilliroo südamik on koorest välja tõmmatud." Või nagu mees, kes tõmbab mõõga tupest, võib mõtelda: "See on mõõk, see on mõõgatupp. Mõõk on üks asi, mõõgatupp teine asi, kuid mõõk on tupest välja tõmmatud." Või nagu mees, kes mao tema vanast nahast välja tõmbab ning võib mõtelda: "See on madu, see on tema nahk; madu on üks asi, nahk on teine, kuid madu on nahast välja tõmmatud," – nii suunab ja kallutab munk — enda keskendunud, puhastatud, kirka, plekitu, puudustest vaba, nõtke, paindliku, püsiva ja heitumatu meele meelest tehtud keha loomisele. Enda kehast loob ta teise keha, kujuga õnnistatud, tehtud meelest, täielik kõikides oma osades, mille omadused sama võrratud.
Ka seda nimetatakse õpetuse imeks.
Enda keskendunud, puhastatud ja kirka, plekitu, puudustest vaba, nõtke, paindliku, püsiva ja heitumatu meele suunab ja kallutab ta erinevatele üleloomulikkudele võimetele. Ta valdab üleloomulikkude võimete paljundamist. Olles olnud üks, saab temast mitu; olles olnud mitu, saab temast üks. Ta ilmub välja. Ta haihtub. Ta läheb takistamatult läbi seinte, vallide ja mägede nagu läbi õhu. Ta kaevub maasse ja maast välja nagu oleks see vesi. Ta kõnnib vee peal, uppumata, nagu oleks see kuiv maa. Ristisjalgu istudes lendab ta õhus nagu tiivuline lind. Ta puudutab oma kätega koguni kuud ja päikest, nii võimas ja väekas on ta. Ta kasutab oma keha mõju koguni nii kaugel nagu jumal Brahma maailmades. Nii nagu osav pottsepp või tema abiline oskab teha hästi ettevalmistatud savist just sellise anuma, nagu talle meeldib; või nagu osav elevandiluu nikerdaja või tema abiline oskab teha hästi ettevalmistatud elevandiluust sellise eseme, nagu talle meeldib; või nagu osav kullassepp või tema abiline oskab teha hästi ettevalmistatud kullast just sellise kuldeseme, nagu talle meeldib - nõnda suunab ja kallutab munk — enda keskendunud, puhastatud, kirka, plekitu, puudustest vaba, nõtke, paindliku, püsiva ja heitumatu meele erinevatele üleloomulikkudele võimetele... Ta kasutab oma keha mõju koguni nii kaugel nagu jumal Brahma maailmades.
Ka seda nimetatakse õpetuse imeks.
Enda keskendunud, puhastatud ja kirka, plekitu, puudustest vaba, nõtke, paindliku, püsiva ja häirimatu meele suunab ja kallutab ta taevalikule kuulamise võimele. Ta kuuleb — taevaliku, puhastatud ja üleinimliku kuulmisvõime abil — mõlemat liiki helisid: jumalikke ja inimlikke, nii lähedalt kui kaugelt. Nõnda nagu mees, kes reisib maanteel ja kuuleb litauride, väikeste trummide, merikarbi pasunate, simbalite ja tam-tammide häält, teab tema: "See on litauride hääl, see on väikeste trummide hääl, see on merikarbi pasunate hääl, see on simbalite, ja see tam-tammide hääl" – nii suunab ja kallutab munk enda keskendunud, puhastatud, kirka, plekitu, puudustest vaba, nõtke, paindliku, püsiva ja häirimatu meele taevalikule kuulamise võimele. Ta kuuleb — taevaliku, puhastatud ja üleinimliku kuulmisvõime abil — mõlemat liiki helisid: jumalikke ja inimlikke, nii lähedalt kui kaugelt.
Ka seda nimetatakse õpetuse imeks.
Enda keskendunud, puhastatud ja kirka, plekitu, puudustest vaba, nõtke, paindliku, püsiva ja häirimatu meele suunab ja kallutab ta teiste olendite teadvuse tundmisele. Ta tunneb teiste olendite, teiste isikute teadvust, olles selle ümbritsenud enda teadvusega. Ta tajub kirglikku meelt kirgliku meelena ja kiretut meelt kiretu meelena. Ta tajub tülgastunud meelt tülgastunud meelena ja tülgastuseta meelt tülgastuseta meelena. Ta tajub pettekujutluses meelt pettekujutluses meelena ja pettekujutlusetut meelt pettekujutlusetu meelena. Ta tajub piiratud meelt piiratud meelena ning killustatud meelt killustatud meelena. Ta tajub avardunud meelt avardunud meelena ning avardumata meelt avardumata meelena. Ta tajub õilsat meelt õilsa meelena ja mitteõilsat meelt mitteõilsa meelena. Ta tajub keskendunud meelt keskendunud meelena ja keskendumata meelt keskendumata meelena. Ta tajub vaba meelt vaba meelena ja mittevaba meelt mittevaba meelena. Nii, nagu noor naine või mees, kellele meeldivad ilusad asjad, uurib oma näo peegeldust kirka peegli ees või selge veega kausi kohal ning saab teada, kas see on "veaga" või "veatu" – nii suunab ja kallutab munk enda keskendunud, puhastatud, kirka, plekitu, puudustest vaba, nõtke, paindliku, püsiva ja häirimatu meele teiste olendite teadvuse tundmisele. Ta tunneb teiste olendite, teiste isikute teadvust, ümbritsedes selle enda teadvusega. Ta tajub kirglikku meelt kirgliku meelena ja kiretut meelt kiretu meelena ... vaba meelt vaba meelena ja mittevaba meelt mittevaba meelena.
Ka seda nimetatakse õpetuse imeks.
Enda keskendunud, puhastatud ja kirka, plekitu, puudustest vaba, nõtke, paindliku, püsiva ja häirimatu meele suunab ja kallutab ta eelmiste elude [otsetõlkes: eelmiste kodude] tundmisele. Ta meenutab enda paljusid eelelusid, s.t. ühte sündi, teist sündi, kolmandat sündi, neljandat, viiendat, kümnendat, kahekümnendat, neljakümnendat, viiekümnendat, sajandat, tuhandendat, saja tuhandendat elu, paljusid kosmilise kokkutõmbumise ja laienemise ajastuid, [meenutades]: "Seal oli mul selline nimi, ma kuulusin sellisesse hõimu, mul oli selline välimus. Selline oli minu toit, sellised mu naudingu ja valu kogemused, selline mu elu lõpp. Lahkudes sellest seisundist, ilmusin ma uuesti seal. Seal jällegi oli mul selline nimi, ma kuulusin sellisesse hõimu, mul oli selline välimus. Selline oli minu toit, sellised mu naudingu ja valu kogemused, selline mu elu lõpp. Lahkudes sellest seisundist, ilmusin ma uuesti esile siin." Nii meenutab ta enda mitmeid eelelusid kõikides eripärades ja üksikasjades. Nii nagu mees, kes läheb ühest külast teise külasse ja teisest külast kolmandasse ja kolmandast tagasi kodukülasse, võib mõtelda: "Ma läksin oma kodukülast teise külasse. Seal istusin ma nii, seisin naa, rääkisin sedaviisi ja vaikisin todaviisi. Sellest külast läksin ma kolmandasse külasse ja seisin seal nii, istusin naa, rääkisin sedaviisi ja vaikisin todaviisi. Tollest külast tulin ma tagasi koju" – samuti suunab ja kallutab munk enda keskendunud, puhastatud, kirka, plekitu, puudustest vaba, nõtke, paindliku, püsiva ja häirimatu meele eelmiste elude tundmisele. Ta meenutab enda paljusid eelelusid ... kõikides eripärades ja üksikasjades.
Ka seda nimetatakse õpetuse imeks.
Enda keskendunud, puhastatud ja kirka, plekitu, puudustest vaba, nõtke, paindliku, püsiva ja häirimatu meele suunab ja kallutab ta teadmisele olendite lahkumisest ja taastulemisest. Ta näeb enda jumaliku, puhastunud ja inimvõimeid ületava silmaga olendeid lahkumas ja taas ilmumas ning ta mõtiskleb, kuidas nad on ülemad ja alamad, ilusad ja inetud, õnnelikud ja õnnetud vastavalt nende saatusele (kamma): "Need olendid, kes olid halvasti käitunud keha, kõne ja meelega; kes olid teotanud õilsaid; kel olid valed vaated, ning kes tegutsesid vastavalt valedele vaadetele - läksid pärast kehast lagunemist, peale surma, kaotuse tasandile, halbades suundades, madalamatesse maailmadesse, põrgusse. Kuid need olendid, kes olid hästi käitunud keha, kõne ja meelega; kes ei teotanud õilsaid; kel olid õiged vaated, ning kes tegutsesid vastavalt õigetele vaadetele - läksid pärast keha lagunemist, peale surma, heades suundades, taevalikku maailma." Niiviisi, enda jumaliku, puhastunud ja inimvõimeid ületava silmaga näeb ta olendeid lahkumas ja taas ilmumas, ning ta mõtiskleb, kuidas nad on ülemad ja alamad, ilusad ja inetud, õnnelikud ja õnnetud vastavalt nende saatusele (kamma). Nii nagu linnaväljakul kõrge hoone katusel seisev hea nägemisega mees, kes näeb inimesi majasse sisenemas ja sealt lahkumas, tänavatel jalutamas ja linnaväljakul istumas, võib mõtelda: "Need inimesed sisenevad majasse ja lahkuvad sealt, jalutavad tänavatel ning istuvad linnaväljakul" – samamoodi suunab ja kallutab munk enda keskendunud, puhastatud ja kirka, plekitu, puudustest vaba, nõtke, paindliku, püsiva ja häirimatu meele teadmisele lahkuvatest ja taastulevatest olenditest. Ta näeb enda jumaliku, puhastunud ja inimvõimeid ületava silmaga olendeid lahkumas ja taas ilmumas ning mõtiskleb, kuidas nad on ülemad ja alamad, ilusad ja inetud, õnnelikud ja õnnetud vastavalt nende saatusele ...
Ka seda nimetatakse õpetuse imeks.
Enda keskendunud, puhastatud ja kirka, plekitu, puudustest vaba, nõtke, paindliku, püsiva ja häirimatu meele suunab ja kallutab ta teadmisele, kuidas vaimset käärimist lõpetada. Ta mõtiskleb, nagu parasjagu on: "See on mure... See on mure põhjustaja... See on mure lõppemine... See on tee mure lõppemisele... Need on mõtete käärimised... See on mõtete käärimise põhjustaja... See on mõtete käärimise lõppemine... See on tee, mis viib mõtete käärimise lõppemisele." Tema süda, seda teades ja nähes, on vabanenud meelelisuse käärimisest, saavutushimu käärimisest, rumaluse ja teadmatuse käärimisest. Vabanemisega kaasneb teadmine: "Vabanenud." Ta mõtleb: "Sünd on lõppenud, püha elu elatud, ülesanne täidetud. Siin maailmas ei ole midagi tulemas." Nõnda nagu veesilm mäekurus — selge, läbipaistev ja reostumata, mille kaldal seistes võib hea nägemisega inimene näha veekogu põhjas järvekarpisid, kruusa ja kivikesi ning kalaparvesid ujumas ja puhkamas ning kes võib mõtelda: "See veekogu on selge, läbipaistev ja reostumata. Siin on järvekarbid, kruus ja kivikesed ning kalaparved ujumas ja puhkamas" – samuti suunab ja kallutab munk enda keskendunud, puhastatud ja kirka, plekitu, puudustest vaba, nõtke, paindliku, püsiva ja häirimatu meele teadmisele, kuidas vaimset käärimist lõpetada. Ta mõtiskleb, nagu parasjagu on: "See on mure... See on mure põhjustaja... See on mure lõppemine... See on tee mure lõppemisele... Need on mõtete käärimised... See on mõtete käärimise põhjustaja... See on mõtete käärimise lõppemine... See on tee, mis viib mõtete käärimise lõppemisele." Tema süda, seda teades ja nähes, on vabanenud meelelisuse käärimisest, saavutushimu käärimisest, rumaluse ja teadmatuse käärimisest. Vabanemisega kaasneb teadmine: „Vabanenud.“ Ta mõtleb: „Sünd on lõppenud, püha elu elatud, ülesanne täidetud. Siin maailmas ei ole midagi tulemas."
Ka seda nimetatakse õpetuse imeks.
Need on need kolm imet, mida ma kuulutan, Kevatta, olen neid vahetult tundnud ja tõestanud endale.
Kord, Kevatta, tuli ühele munkade koguduses elavale mungale pähe järgmine mõte: "Kus on see koht, kus neli algosakest — maa, vesi, tuli ja õhk — lakkavad jäljetult olemast?" Siis saavutas ta sellise keskendumise taseme, et tema keskendunud meelde ilmus tee, mis viib jumalate juurde. Nii pöördus ta Nelja Suure Kuninga kaaskonna jumalate poole ning kohale jõudes küsis neilt: "Sõbrad, kus on see koht, kus neli algosakest – maa, vesi, tuli ja õhk – lakkavad jäljetult olemast?"
Kui see sai küsitud, vastasid Nelja Suure Kuninga kaaskonna jumalad mungale: "Meie ka ei tea, kus neli algosakest ... lakkavad jäljetult olemast. Kuid Neli Suurt Kuningat on kõrgemad ja ülevamad kui meie. Nemad peaksid teadma, kus neli algosakest ... lakkavad jäljetult olemast."
Nii pöördus munk Nelja Suure Kuninga poole ning küsis neilt kohale jõudes: "Sõbrad, kus lakkavad neli algosakest ... jäljetult olemast?"
Kui see sai lausutud, vastasid Neli Suurt Kuningat mungale: "Meie ka ei tea, kus neli algosakest ... lakkavad jäljetult olemast. Kuid Kolmekümnekolme Taeva jumalad on kõrgemad ja ülevamad kui meie. Nemad peaksid teadma ..."
Nii pöördus munk Kolmekümnekolme Taeva jumalate poole ning küsis neilt kohale jõudes: "Sõbrad, kus lakkavad neli algosakest ... jäljetult olemast?"
Kui see sai lausutud, vastasid Kolmekümnekolme Taeva jumalad mungale: "Meie ka ei tea, kus neli algelementi...lakkavad jäljetult olemast. Kuid Sakka, jumalate valitseja, on kõrgem ja ülevam kui meie. Tema peaks teadma ... "
Nii pöördus munk Sakka, jumalate valitseja poole ning kohale jõudes küsis temalt: "Sõber, kus lakkavad neli algosakest jäljetult olemast?"
Kui see sai lausutud, vastas Sakka, jumalate valitseja, mungale: "Mina ka ei tea, kus neli algelementi... lakkavad jäljetult olemast. Kuid Jaama jumalad on kõrgemad ja ülevamad kui mina. Nemad peaksid teadma ... "
Jaama jumalad ütlesid: "Meie ka ei tea... Kuid on olemas jumal nimega Sujaama ... Tema peaks teadma ... "
Sujaama ütles: "Mina ka ei tea... Kuid on olemas jumal nimega Santusita... Tema peaks teadma ... "
Santusiita ütles: "Mina ka ei tea ... Kuid on olemas Nimmanarati jumalad ... Nemad peaksid teadma ... "
Nimmanarati jumalad ütlesid: "Meie ka ei tea ... Kuid on olemas jumal nimega Sunimmita... Tema peaks teadma ... "
Sunimmita ütles: "Mina ka ei tea... Kuid on olemas Paranimmitavasavatti jumalad ... Nemad peaksid teadma ... "
Paranimmitavasavatti jumalad ütlesid: "Meie ka ei tea ... Kuid on olemas jumal nimega Paranimmita Vasavatti ... Tema peaks teadma ... "
Nii pöördus munk jumal Vasavatti poole ning kohale jõudes küsis temalt: "Sõber, kus lakkavad neli algosakest jäljetult olemast?"
Kui see sai küsitud, vastas jumal Vasavatti mungale: "Mina ka ei tea, kus neli algosakest ... lakkavad jäljetult olemast. Kuid Suure Brahma kaaskonna jumalad on kõrgemad ja ülevamad kui mina. Nemad peaksid teadma, kus neli algosakest ... lakkavad jäljetult olemast."
Siis saavutas munk sellise keskendatuse taseme, et tema keskendunud meelde ilmus tee, mis viis Suure Brahma kaaskonna jumalate juurde. Nii pöördus ta Brahma kaaskonna jumalate poole ning kohale jõudes küsis nendelt: "Sõbrad, kus on see koht, kus neli algosakest – maa, vesi, tuli ja õhk – lakkavad jäljetult olemast?"
Kui see sai küsitud, vastasid Brahma kaaskonna jumalad mungale: "Meie ka ei tea, kus neli algosakest ... lakkavad jäljetult olemast. Kuid on olemas Jumal Brahma, Suur Brahma, Vallutaja, Võitmatu, Kõikenägev, Kõikvõimas, Maailma Isand, Tegija, Looja, Ülem, Käskija ja Valitseja, Kõige Olnu ja Tuleva Isa. Tema on kõrgem ja ülevam kui meie. Tema peaks teadma, kus neli algosakest ... lakkavad jäljetult olemast."
"Aga, sõbrad, kus on Suur Brahma praegu?"
"Munk, meie ka ei tea, kus Brahma on või kuidas Brahma on. Ent kui ilmuvad märgid, valgus lööb särama ja hiilgus kiirgama, siis ilmub Brahma. Need on Brahma ilmumise tundemärgid: valgus lööb särama ja hiilgus kiirgama."
Siis ei läinud enam kaua, kui Brahma ilmus.
Nii pöördus munk Suure Brahma poole ning küsis temalt kohale jõudes: "Sõber, kus on see koht, kus neli algosakest – maa, vesi, tuli ja õhk – lakkavad jäljetult olemast?"
Kui see sai küsitud, vastas Suur Brahma mungale: "Munk, mina olen Brahma, Suur Jumal, Vallutaja, Võitmatu, Kõikenägev, Kõikvõimas, Maailma Isand, Tegija, Looja, Ülem, Käskija ja Valitseja, Kõige Olnu ja Tuleva Isa."
Teist korda ütles munk Suurele Brahmale: "Sõber, ma ei küsinud sinult, kas sa oled Brahma, Suur Jumal, Vallutaja, Võitmatu, Kõikenägev, Kõikvõimas, Maailma Isand, Tegija, Looja, Ülem, Käskija ja Valitseja, Kõige Olnu ja Tuleva Isa. Ma küsisin sinult, kus on see koht, kus neli algosakest – maa, vesi, tuli ja õhk – lakkavad jäljetult olemast."
Teist korda vastas Suur Brahma mungale: "Munk, mina, olen Brahma, Suur Jumal, Vallutaja, Võitmatu, Kõikenägev, Kõikvõimas, Maailma Isand, Tegija, Looja, Ülem, Käskija ja Valitseja, Kõige Olnu ja Tuleva Isa."
Kolmandat korda ütles munk Suurele Brahmale: "Sõber, ma ei küsinud sinult, kas sa oled Brahma, Suur Jumal, Vallutaja, Võitmatu, Kõikenägev, Kõikvõimas, Maailma Isand, Tegija, Looja, Ülem, Käskija ja Valitseja, Kõige Olnu ja Tuleva Isa. Ma küsisin sinult, kus on see koht, kus neli algosakest – maa, vesi, tuli ja õhk – lakkavad jäljetult olemast."
Siis võttis Suur Brahma munga käevangu, viis ta kõrvale ja ütles talle: "Need Brahma kaaskonna jumalad usuvad: „Pole midagi, mida Suur Jumal ei tea. Pole midagi, mida Suur Jumal ei näe. Pole midagi, millest Suur Jumal teadlik ei ole. Pole midagi, mida Suur Jumal ei oleks loonud.“ Seepärast ma ei ütelnudki nende juuresolekul, et mina ka ei tea, kus neli algosakest ... lakkavad jäljetult olemast. Seega oled sa teinud valesti, tegutsenud ebaõigesti, minnes Õndsast mööda ning otsides vastust sellele küsimusele mujalt. Mine tagasi Õndsa juurde ning kohale jõudes esita see küsimus talle. Kuidas ta sulle ka vastab, võta see endale südamesse."
Siis — nii nagu tugev mees, kes sirutab enda painutatud kätt või painutab enda sirutatud kätt — kadus munk Brahma maailmast ning ilmus otsekohe minu ette. Kummardanud minu ees, istus ta mu kõrvale. Kui ta seal niiviisi istus, küsis ta minult: "Isand, kus on see koht, kus neli algosakest – maa, vesi, tuli ja õhk – lakkavad jäljetult olemast?"
Kui see sai küsitud, vastasin talle: "Munk, kord püüdsid meretagustel maadel kaubitsevad kaupmehed kinni kallast märkava linnu ning viisid ta oma laeva pardale. Kui nad kallast näha ei suutnud, lasksid nad kallast märkava linnu lahti. Ta lendas itta, lõunasse, läände, põhja ja kõikidesse vaheilmakaartesse. Kui ta kusagil kallast nägi, lendas ta sinnapoole. Kui ta ei näinud kallast kusagil, lendas ta laevale tagasi. Samamoodi, munk, käisid sa Brahma maailmas oma küsimusele vastust otsimas ning tulid tagasi minu juurde."
Sinu küsimust ei saa sõnastada niiviisi: "Kus on see koht, kus neli algosakest – maa, vesi, tuli ja õhk – lakkavad jäljetult olemast?" Selle asemel tuleks küsimus sõnastada nii: "Kus ei ole veel, maal, tulel ega õhul asupaika? Kus pole pikka ega lühikest, jämedat ega peent, ilusat ega inetut, nime ega kuju?"
Ja vastuseks on:
"Ilma tunnusteta teadlikkuses (3),lõputus, kõikjale valgust heitvas: seal pole veel, maal, tulel ega õhul asupaika. Seal pole pikka ega lühikest, jämedat ega peent, ilusat ega inetut, nime ega kuju. Teadvuse lakkamisega lakkavad ka need."
Nii oli vastanud Õnnis. Tänulikuna tundis peremees Kevatta rõõmu Õndsa sõnadest.
1. poodises ladustatud kaup seondub vahendajate ja liigkasuvõtmisga, kaupa tuleb vastu võtta otse põllumehelt ja tootjalt;
2. ravimine on hea amet, kuid mungal on vaid üks eesmärk - valgustumine, kõik muud tegevused on ülearused;
3. teadlikkus teiselpool teadvust (toim. EA)
Saada see õilis pühakiri edasi oma sõpradele ja tuttavatele.
Valgustugu kõik olendid!