Satanismi juuredSatanismi juured
Novembris 2000 kuulsime jälle satanistlikest hauarüvetamistest, seekord Tartu Pauluse ja Juudi kalmistul ja mõni päev hiljem Tallinna Metsakalmistul ja Raplas. Ühe nädala jooksul rüvetati nelja kalmistut. Sadu hauaplaate lükati kummuli, võibolla vägistati ka laipasid ja joodi loomaverd nagu satanistidel väidetavalt kombeks. Paar aastat tagasi pussitasid nad tuntud luuletajat. Euroopast on kuulda olnud ka kirikute põletamisi. Jälgid tüübid need satanistid. Kiirabi korras tuleks neile satanismi teha ja nad pidulikult ehk rituaalselt oma saba ja sarvilise meistri juurde saata.
Kust selline ideoloogia nagu satanism tuleb, kus on satanismi juured? Kas selline tüüp nagu Saatan, on üldse olemas?
Kummaline, et midagi sellist nagu satanism ei leia me kusagilt Idamaadest (ei budalusest, hinduismist, taoismist ega konfutsianismist) ega muudest kultuuridest, vaid peamiselt judaistlik-kristlikust religioonimaailmast - Euroopast ja Ameerikast. Kusagil mujal pole tekkinud ideed kummardada kurjust ja surma. Loodususundites ehk samanismis ja ka hinduistlikes veedades on vereohvreid, kuid keegi ei kummarda Kuradit, kurjuse kehastust.
Põhjuse leiame Piiblist - Saatan kui kurjuse kehastus on judaistlik-kristlik kangelane Piibli kaante vahelt, kust leiame ka väga palju satanistlikke riitusi ja vägivalda ning mis eriti kahetsusväärne - see pole inimlik julmus, vaid seda nõuab ja teeb "jumal" Jehoova isiklikult. Kui juba jumal nii kuri on, mis siis veel inimestest tahta. Ohtraid näiteid üleskutsetest veristele ohverdustele, mis "töötavad" satanismi propagandana, pakub Kolmas Moosese raamat, kus Jehoova ütleb:
"... Siis ta tapku mullikas Jehoova ees ja Aaroni pojad, preestrid, toogu veri ning piserdagu verd ümberringi altarile, mis on kogudusetelgi ukse ees. Ta nülgigu põletusohver ja raiugu see tükkideks ... seadku tükid ühes pea ja rasvaga puude peale ... sisikond ja jalad pestagu veega, ja preester süüdaku see kõik altaril põlema ..."
"... Preester viigu see (tuvi) altari juurde ja näpistagu sellelt pea ning süüdaku see altaril põlema; ja selle veri pigistatagu altari seina peale..."
"...Siis preester kastku oma sõrm verre ja tilgutagu verd Jehoova ees seitse korda ... ja määrigu verd Jehoova ees ... altari sarvedele ning valagu kõik härjavärsi veri ..."
Midagi sellist ei leia me budalusest, mis rõhutab igasuguse elu pühadust ja kannatuste tekitamisest hoidumist - ahimsa ehk mittejulmus (vägivallatus) on kõige tähtsam Buddha juhis.
Piibli juudi-kristlik jumal neelas ka inimohvreid: "... inimhingi oli 16 000, ja neist andam Jehoovale: 32 hinge...".
Imelik, et see jumal tarbis ka raha ja kulda: "... kuldasjadest: käevõrusid, randmekette, sõrmuseid, kõrvarõngaid ja kaelakeesid ... kokku 16 750 seeklit...".
Juutide ja kristlaste jumal korraldas ka veriseid sõdu, mille käigus käskis isiklikult hävitada palju Palestiina väikerahvaid. 5 Moosese 20: Kui mõni põliselanike linn juutide kätte langes, siis vallutajate jumala käsu kohaselt:
" ... löö mõõgateraga maha kõik ta meesterahvad. Aga naised, lapsed, lojused ja kõik saak riisu enesele... Nõnda tee kõikide linnadega, mis on sinust väga kaugel ... Aga nende rahvaste linnades, kelled Jehoova, su Jumal, annab sulle pärisosaks, ära jäta elama ühtki hingelist, vaid hävita sootumaks hetiidid, emorlased, kaananlased, perislased, hiivlased ja jebuuslased ... " ( "Sootumaks" tähendab: ka naised ja lapsed)
"Ja Joosua läks selsamal ajal tagasi ning vallutas Haasori ja lõi selle kuninga mõõgateraga maha, sest Haasor oli varem kõigi nende kuningriikide pealinn. Ja nad lõid mõõgateraga maha kõik hingelised, kes seal olid, hävitades need sootumaks; ühtki elavat olendit ei jäänud järele ... Ja kõik neist linnadest saadava saagi ja lojused Iisraeli lapsed riisusid endile, lüües mõõgateraga maha ainult kõik inimesed, kuni nad olid need hävitanud; nad ei jätnud alles ainustki hinge nõnda nagu Jehoova oli käskinud ..."
Oh ... ihu hakkab värisema, kui seda peatükist peatükki järgnevat vererada lugeda. Need 5 Moosese raamatut moodustavad juudi pühakirja Toora ja ja sisalduvad tervikuna kristlikus Piiblis. Jääb arusaamatuks, mis selles jubeduses religioosset on, pigem satanism. Näeme, et satanism pole midagi uut, see sisaldub kanoniseeritud judaismis ja kristluses juba iidsetest aegadest alates. Tundub, et siit leiame karmalise põhjuse, miks Palestiinas ja Iisraelis kunagi rahu pole olnud ja kus tänase päevani tapetakse inimesi - nii palju vägivalda on toimunud sel õnnetul maal ning sealt on seda vägivalda, usuhullust ja satanismi eksporditud üle maailma.
Kristlased ütlevad, et see on ajalugu ning ei tohtivat kontekstist lõike välja rebida. Aga ajalugu pole religioon, sest religioon on ajatu ja igavikuline, ning kui Piibel ongi ajalooõpik, siis pole see pühakiri. Konteksti kohta nii palju, et sealt polegi midagi välja rebida, sest kontekst ise ongi vägivaldne, raamatust raamatusse, ning terveid teoseid pole mõtet siin ette tuua. Kui sealt midagi positiivset esile tuua, siis võib seda nimetada kontekstist väljarebimiseks. Uue Testamendi Jeesuse õpetused armastusest on progressiivsed, kuid mitte midagi uut. Armastust on õpetatud tuhandeid aastaid enne ja pärast Jeesust: Buddha, Lao-tse, Krisna, tantrism, jooga, hellenism, Veenuse ja Afrodite kultused jne. Veenus on armastuse jumalanna, kelle templid kristlaste poolt hävitati. Kas selleks, et armastust asendada armastusega? Vägivalda ei saa kunagi õigustada, vägivald pole religioon ja vägivalda propageeriv tekst pole pühakiri. Ja isegi väga hea pühakiri on kõikhõlmavast tõest (kontekstist) väljarebitud lõik.
Kristlik patukahetsus tähendab budalikus terminoloogias vigade teadvustamist ja nende parandamist, kui see veel võimalik on. Kui midagi on kunagi valesti kirjutatud või on tekst lihtsalt aegunud, siis pole mõtet seda igavesti ajastust ajastusse edasi viia, suurendades inimkonna ekslemist vaimses segaduses ning hävitades niimoodi üleüldse religiooni (ka teiste religioonide) prestiizi, mistõttu religioon on muutunud ühiskonnas ebapopulaarseks, lausa enda vastandiks - surnud tekstiks, usuhulluseks või satanismiks.
Kas poleks juutidel ja kristlastel viimane aeg mingeid parandusi teha oma pühakirjades (apokriivad visati kunagi Piiblist välja, kuigi need olid üsna head võrreldes eelnevaga) või üldse sellest ebatäiuslikust ideoloogiast loobuda ning pattu kahetsedes uut ja puhtamat õpetust otsida - ex oriente lux - valgus tuleb Idast! Ka Jeesus-lapse sündi tulid tervitama kolm Idamaa tarka.
Erik Arro, Dharma kirjastus
2000-11. Delfi
2001-02. Lääne-Harju Ekspress